Kõrvits "Junona" (ilma kestata)

Maa valmistatakse ette järgmiselt. 
Sügisel kobestatakse algul kergelt, 2-3 nädala pärast aga kaevatakse maa 25-30 cm sügavuselt läbi ja antakse orgaanilist (5-10 kg/m2) või mineraalväetis (nitrofoskat 30-40 g/m2).
Kevadel kobestatakse muld rehaga läbi. Teistkordselt kaevatakse maa läbi 1-2 päeva enne külvi. Raskel ja niiskel mullal tehakse peenrad.
Orgaanilise väetise vähesusel antakse seda vaid istutusauku (1-2 kg). Soovitav on lisada veel superfosfaati ja kaaliumsulfaati.
Savisel pinnasel antakse ämber saepuru, mis segatud ammooniumnitraadiga (20 g), klaasitäie nitrofoska ja liitri puutuhaga. Kõrvits istutatakse avamaale, kui õhutemperatuur on +15+18°С, muld aga 10-12 cm sügavusel +10+12°С - suureviljalise ja kõvakoorelise kõrvitsa ning +12+13°С muskaatkõrvitsa puhul (s.o. umbes mai lõpus).
Pikkade väätidega sordid istutatakse ühte ritta peenra keskele. Taimede vahe 0,75-2 m. Põõsakõrvitsad istutatakse 1,2x1,2 m või 70x70 cm. Igasse auku pannakse suureviljalisel kõrvitsal 2 seemet, 3- paksukoorelisel ja 4-5 muskaatkõrvitsal. Pärast külvi kaetakse koht multšiga.

Istikud istutatakse avamaale siis, kui öökülmade oht on möödas. Igasse istutusauku antakse 1-2 l sooja vett. Istik pannakse sügavamale, kui ta potis oli, puistates mulda kuni idulehtedeni.
Seejärel kastetakse ja multðitakse. Öökülmade korral kaitstakse taimi kattelooriga. Istikuid kastetakse iga päev sooja veega ja kobestatakse mulda, et ei tekiks mullakoorikut. 1-2 pärislehe faasis harvendatakse, jättes kasvama suureviljalistel vaid 1 suurem, teistel 2 taime. Lõplik harvendamine toimub 3-4 pärislehe faasis. Esimene pealtväetamine tehakse 2-3 nädala pärast.
Väetis või selle lahus ei tohi sattuda taimedele, kuna tekitab põletusi. Häid tulemusi annab väetamine veisesõnniku (1,5 kg) ja nitrofoskaga (2 spl), kogused on 10 l vee kohta.
Pärast pikaajalist pilves ilmasid vajavad taimed ka juurevälist väetamist. Kõrvitsat kastetakse kasvuperioodi alguspoolel, kui juurestik pole veel piisavalt arenenud.
Kastetakse harva, kuid rikkalikult, et muld oleks juurte piirkonnas (20-30 cm sügavusel) niiske. Mõned aiapidajad näpistavad peaharu tagasi, et kiirendada viljalgete teket. 
Põhiline saak moodustub peavõrsel. Külgvõrsete moodustumine peale kärpimist ei kiirene, vaid vastupidi, pikendab viljade valmimist, seepärast tuleb nende arvu piirata, jättes vaid 2-3.
Viljatud võrsed eeemaldatakse täielikult. Pikkade väätidega sortidel võib pärast 17 cm läbimõõduga 2-5 viljaalgne moodustumist kärpida kõik kasvud, jättes vaid iga vilja järel kasvama 5-7 lehte.
Tavaliselt toimub see 10. augusti paiku. Edaspidi taas moodustunud emasõied ja noorte võrsete tipud eemaldatakse. Selline tagasilõikus soodustab viljade valmimist.
Et saada suuremaid vilju, jäetakse 2-3 viljaalget põõsasvormidel ja 1-2 alget pikkade võrsetega sortidel. Seejärel näpistatakse võrsed tagasi, jättes vilja järgi 3 lehte. 
Koristama saab saaki hakata peale esimest öökülma. Kõrvits kuivatakse ja pannakse sooja kuiva kuuri järelvalmima. Sel ajal muutub kõrvitsa koor kõvemaks.
Kuni püsivate külmade saabumiseni saab kõrvitsat hoida rõdul või kuuris, kattes teda öösiti. Aga temperatuuri alanedes alla +5°С tuleb viia soojemasse ruumi.